Varraku teise ühislugemise raamatuks osutus taaskord põnev
ulmeline fantaasialugu taassünnist ja lõputust elude jadast.
Mind võlus kirjaniku käsitlus taassünnist ja
reinkarnatsioonist. Nimelt ei ela hing mitte mitmeid järgnevaid ja erinevaid
elusid lineaarses ajalises võtmes, vaid elude korduvus on toodud alati samasse
aega. Surematu hing sünnib alati samal ajal ja samas kohas. Lihtsalt elu, mis järgneb,
on igakord erinev. Mida elu edasi, seda kogenumaks hing kasvab. Kuid selles on nii head
kui ka halba. Sureb keha, kuid ei sure mõistus.
Harry August on kalatšakra, urobor, ta on surematu hing, kes
sünnib taaskord ikka ja jälle. Ja ta ei ole ainuke omataoline. Selliseid hingi
on veel ja nad kogunevad Chronose klubis. Klubi liikmete ülesandeks on üksteise
vastastikune aitamine tulemaks toime taassünni painega. Samuti jätavad
klubiliikmed üksteisele üle aegade sõnumeid. Lisaks tulevad sõnumid tulevikust. Kui surematu hing taaskord sureb, siis tuleb tema juurde väike laps
ja annab edasi sõnumi tulevikust, et surematu hing saaks omakorda minevikus taassündides
lapsena anda sõnumi edasi järgmistele surijatele ehk minevikus sündijatele.
Selline tagurpidi jada. Harry Augusti elu(d) keerabki pea peale selline sõnum. Nimelt
taaskord surres peale üheteistkümnendat elu tuleb ta voodi juurde väike tüdruk
ja ütleb, et „Maailma lõpp läheneb“ ja palub selle sõnumi anda minevikku edasi.
Sellest sõnumist algab Harry võitlus.
Raamatu alguses keskendub loo jutustaja, kes siis ongi Harry
August, oma esimestele eludele ja selgitab pigem elude korduvuse seaduspärasust
ja reegleid. Nimelt kui muidu taassünni teooria kohaselt inimene unustab oma
eelmised elud, siis antud raamatus taassündijad mäletavad väga täpselt oma eelmisi
elusid ja sealt kogetud ja õpitud tarkusi. See on ühelt poolt hea, aga teiselt
poolt halb. Mõned neist hakkavad end pidama jumalaks. Kuigi taassündijad
(kalatšakrad, uroborid) ei suuda siiski kontrollida toimuvaid sündmusi,
proovivad nad seda ikkagi. Ja seda läbi tehnikaarengu kiirendamise. Võttes
kaasa varasematest eludest saadud teadmised, hakkab Harry Augusti sõber ja
vaenlane Vincent arendama välja kvantpeeglit, mis aitab mõista kogu universumit
ja annab vastused kõikidele küsimustele. Esialgu tundub ju selline mõte tore,
kuid tegelikult kätkeb see endas maailma lõppu, sest saades vastused kõikidele
küsimustele on ju maailm valmis.
Raamatu teises pooles Harry August alustab Vincenti vastu
võitlust. Paraku ei õnnestu see tal ühe eluga. Ta peab mitmeid kordi
taassündima, kuid igakorraga saab ta tegevus sihilikumaks. Vahepeal õnnestub
Vincentil isegi peaaegu kõik teised taassündijad kõrvaldada. Nimelt saab
taassündija muuta ohutuks, kustutades ära ta mälu. Vincent püüab Harryga sama
teha, kuid ebaõnnestub alati. Lõpuks kavaldab Harry hoopis Vincenti
lihtlabaselt üle, saades juhuslikult teada tema sünniaja ja koha. Taassündija on võimalik lõplikult hävitada, kui on teada tema sünniaeg ja koht. Harry
õnneks sünnib Vincent temast igakord seitse aastat hiljem.
Raamatu teebki haaravaks kirjaniku lennukas fantaasia ja
omapärane käsitlus taassündidest. Lisaks keskendub ta aga ka täiesti
tavalistele inimsuhetele. Harry sünnib vallaslapsena, kelle ema sureb
sünnitusel ja kelle isa perekond annab kasvatada kasuvanematele. Läbi elude
painab Harry suhe oma pärisisaga. Mõnes elus kirjutab Harry oma pärisisale
kirja, kus paljastab talle, et ta teab oma päritolu. Mõnes muus elus jälle hülgab
ta oma kasuperekonna kui ka päritolu perekonna juba päris lapsena, põgenedes
Chronose klubi liikmete abiga kodunt. Kuid alati on Harryl mingi seletamatu
igatsus oma vanemate järele, kuigi nad on seda ainult bioloogiliselt, kes on
andnud tema surematule hingele keha.
Teine suhe on Harryl ühe armastatud naise Jennyga, kes on
küll lineaar ehk tavaline surev hing. Kuid kuna Harry sünnib samasse aega
koguaeg tagasi, siis mõnes elus on ta Jennyga abielus. Kuid kui Vincent kord
jälle soovib Harryle koha kätte näidata, siis hoopis ise abiellub Jennyga. Sellega väljendab Vincent selget üleolekut ja oma võimu Harry suhtes. Harry samas kasutab Vincenti võitmiseks ka kõiki lubatud ja lubamatuid võtteid. Olles ühtaegu alandlik kui alatu.
Alatud ja ebaeetilised on
taassündijad nagunii. Näiteks kasutavad nad oma elude finantseerimiseks
teadmisi lotovõitudest või kihlvedudest. Üks õige taassündija ei hakka end
vaevama elus püsimiseks vajaliku raske tööga, vaid pidutseb ja elab hõlpu.
Lihtne on ju teenida raha varasemast elust saadud teadmistega tuleviku kohta.
Kui Harry esimestes eludes hakkab rääkima tulevikust, siis topitakse ta
hullumajja või satub ta eriuurimise alla. Hiljem on Harry kavalam ja hoiab teadmised
endale ja kasutab neid omakasu eesmärgil.
Kuigi raamat oli haaravalt kirjutatud ja lugu mitmekesine,
siis väga tugevat sõnumit sellest loost välja ei tulnud. Samuti tundus mulle,
et kirjanik väsis lõpupoole ära ja lõpp kujunes rohmakaks. Lisaks oleks oodanud
kvantpeegli filosoofilisemat käsitlust. Loo tugevus oli nn taassündijate elu
kirjeldus, kuid nõrkuseks taassündijate mitmekordse sündimise mõtestatus ja
sõnumi puudus.
Ilma sügavamat tagamõtet taga ajamata on see raamat põnevalt üles ehitatud
fantaasialoona lugemiseks täiesti lahe ajaviide.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar