Meie kiirelt globaliseeruvas ja üha sarnasemaks muutuvas
maailmas on sageli turvaliseks kodu- ja pidepunktiks oma rahva kombed ja
traditsioonid. Nende säilitamisel ja jagamisel teeb tänuväärset tööd Marju
Kõivupuu.
Eestlase eluring jälgib inimese elukaarega seotud
põhisündmusi alates sünnist surmani. Lisaks väga vanadele kommetele ja
tavanditele on sisse toodud ka tänapäevaseid rituaale. Esialgu oli üllatav
lugeda, et nii mõnegi tänapäevase tava kirjelduse allikaks oli interneti foorum.
Kuid siis tabasin, et see ongi rahvapärimus, mis vanasti liikus suust suhu, mis
nüüd liigub läbi neti. Lihtsalt suhtlusviis on teisenenud.
Raamatule lisavad väärtust rikkalik pildimaterjal nii autori
enda isiklust pildipangast kui ka ERM-i arhiividest. Alati on põnev lisaks
lugemisele vaadata pilte. See teeb justkui läbitava materjali veelgi rohkem
taibatavamaks. Üks asi on lugeda ja ette kujutada, kuidas oli, aga pilte
vaadates saad justkui loetu elustub täielikult.
Pool raamatust on pühendatud surmaga seotud rituaalidele ja
matusekombestikule. Õigupoolest soovinudki autor alguses avaldada raamatu surma
ja matustega seotud kombestikust, kuid see olevat tundunud olevat liiga sünge
ja sestap sai juurde toodud ka teised inimese elukaare sündmused. Samas on
ilmselt surma ja matusega seotud kombestik kõige rohkem kadumas. Alates
fotograafia (ja tänapäeval kõikide muude jäädvustamist võimaldavate
tehnoloogiate) võidukäiguga on inimese elukäik säilimas visuaalselt. Piltide,
videote, helisalvestite jms kaudu elavad inimesed igavesti või vähemalt seni kuni
säilivad pildid ja failid. Vanasti kahjuks elasid teisele poole lahkunud inimesed
edasi ainult lähedaste mälestustes. Ja
selleks, et mäletada ja hoida lahkunuid oma meeltes, tuli läbi viia erinevaid
rituaale ja kombeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar