Rõõmuga tervitasin Mikk Sarve uut raamatut Kuu, kuna olin
mõni aeg tagasi just mõelnud, et kuskilt võiks lugeda kuu kohta lugusid. Hea
kerge ja huvitav lugemine oli. Päris teaduslik kuuuurimise alane raamat see ei
olnud. Samuti polnud see ka pärimuskultuuri alane uurimus kuust. Pigem oli see
raamat kuust iga nurga pealt. Silmailu lisasid Martin Välliku lummavad pildid
raamatu peategelasest.
Tegelikult palju me tänases valgustatud igapäeva elus kuud
üldse tähele paneme? Kõige rohkem vast täiskuu ajal, kuid siis vaatame ka seda
niisama ja imetleme tema ilu ja vahest ka maakera peegeldust kuupeal. Oma elu
ja tegemisi kuu järgi sättida on paras väljakutse ja harjutus. Olen isegi sellest
mõelnud, aga mitte kunagi selleni jõudnud. Ikka tegutsen selle järgi kuidas
aega on, mitte kuidas kuu on:)
Vanasti elatigi päikese, kuu ja tähtede järgi. Minu jaoks
täiesti uus info oli vanade eestlaste viie päevane kuunädal ja sellest kuuenädalane
kuutsükkel. Kuu on kuueosaline. Üks kuutsükkel (29,5 päeva) jagunes kolmeks
pehmeks (mäda) ja kolmeks kõvaks ajaks. Üks kuunädal märgib kuufaasi. Kuufaase märgiti
meile tuntud nelja (kaheksa) asemel kuus. Need on kuuloomine, noorkuu ehk
kasvava kuu kõva aeg, kasvava kuu pehme aeg, täiskuu, kahaneva kuu pehme aeg,
vanakuu ehk kahaneva kuu kõva aeg.
Kuu kõvade ja pehmete aegade järgi elati ja toimetati. Kuu
kõval ajal rasv pritsib panni peal. Kõval ajal lõigatud puu ei mädane ja haavad
ei lähe halvaks. Pehmel ajal pügati lammast. Pehmel ajal pestud pesu saab
puhtam, aga ka ihu jääb pehmem. Segadus on külvamisega. Leheküljel 101 on
öeldud, et kõval ajal külvatakse teravili ja kõik muu, mis pääle kasvatab. Pehmel
ajal pandu mugulaid. Kümme lehte edasi on kõik vastupidi. Leheküljel 113 on
öeldud, et pehmel ajal külvati teravili ja üldse seda, mis maa peale saaki
annab. Lk 112 on öeldud, et kõval ajal pandi kartuleid ja külvati üldse kõik,
mis maa sees saaki annab.
Ma ei tea, kuidas selle kuuenädalase kuuga tegelikult oli? Raamatu
lk 178 toodud mõistatused käivad ikka nelja nädalase kuu kohta. Nt Eläp maailma
algusest ja ei ole veel viienädalanegi? Kaks nädalat kasvab, kaks kahaneb.
Rohkem tähendust on pööratud kuu kasvamisele ja kahanemisele.
Sellekohaseid tõeks pidamisi on jõudnud ka tänasesse päeva. Siiani öeldakse, et
kahaneva ehk vana kuu ajal tuleb koristada ja tegelda kõigega, millest
soovitakse lahti saada. Noore kuu ajal tuleb tegeleda asjadega, mis vajavad
edenemist ja kasvamist. Noores kuus istutatakse see, mis kasvab maa peale, vanas kuus, mis kasvab maa alla.
Kuufaasist sõltub ka kuu tõusmis- ja loojumisaeg. Kasvav kuu
on paremini jälgitav enne südaööd ja kahanev kuu pärast südaööd. Täiskuu liigub
üle taeva otse päikese vastas: kui Päike loojub, tõuseb Kuu ja kui Kuu loojub,
tõuseb Päike (lk 121). Polaaröö ajal Kuu ei looju ja polaarpäeval Kuu ei tõuse.
Ma jääkski sellest raamatust ja Kuust kirjutama. Nii põnev on
ja sunnib palju rohkem kuud uurima. Lõpetuseks aga panen Mehhikos asuva
Teotihuacani kuutempli otsas tehtud pildi.
Aitäh, Marju, lugemast ja arvamast! Kuu kõvade ja pehmete aegade osas tekitab segadust see, et nii kasvava kui kahaneva Kuu ajal on olemas kõva ja pehme aeg. Lk 101 on tsitaat Kaido Kamalt, seal mõtleb ta ilmselt kasvava Kuu kõva aega. Pehme aeg peaks olema kahaneva Kuu pehme aeg, kui pandi mugulaid. Lk 113 peaks olema taas kasvava Kuu pehme aeg, kui teravilja külvati. Siin lähevad küll arvamised lahku, mõned leiavad, et maa peale saaki andvad viljad tuleb tingimata kasvava kuu kõval ajal külvata. Lk 112 kartuli panemine ja maa sees saaki andvate viljade (naeris, peet, porgand jms) käib taas kahaneva kuu kõva aja kohta.
VastaKustutaKuuenädalane kuu on õige vana ja mälestus sellest udune, seetõttu on mõistatuses uuem, neljanädalane ajaarvamine aluseks.
Tore, et vaatamata neile segadustele raamt siiski meeldis ja lugema kutsus!
Tervitades,
Mikk Sarv
Aitäh, Mikk, selgitamast. Asi sai kohe palju selgemaks:) Jõudu Sulle edaspidiseks põnevate raamatute koostamisel ja kirjutamisel!
VastaKustuta