pühapäev, 29. november 2015

Loovkirjutamise proovilapid, MS


Pilt aknast – seletuskiri politseile

Kui ma tol õhtul aknast välja vaatasin ei näinud ma esialgu mitte midagi. Novembri esimene külm oli kaanetanud poriloigud ja lumesegune jää heikles tänavalampide kumas. Kell võis olla umbes seitse, sest telekas oli just alanud Kanal 2 Reporter. Aknast välja vaadates jäi paremale auto. No selline vanemat tüüpi, ebamäärast halli värvi. Korraks ma mõtlesin, et see küll pole naabri Peetri oma. Aga kes see neid tänapäeva noorte autosid nii hästi teab ja mäletab. Iga nädal on teistel uued, vahest vingemad, vahest kehvemad. Kumme vilistavad ühtemoodi.
Aga kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis olin jah enne seda mingit kisa kuulnud. Aga, et see kisa autost tuli, seda ma küll arvata ei osanud. Kesse ikka seal pimedas näeb kui keegi kinnises autos karjub.
Ühesõnaga see on kõik, mis ma oskan öelda ja kirjutada. Mina vanainimene, ega ma enam hästi ei näe ega kuule kui keegi võõras autos ära tapetakse.


Pilt aknast – muinasjutt

Elasid kord Pepe ja Topi, kaks väikest hiirepoissi. Nad elasid täitsa kesklinnas ühes pimedas ja kõledas sisehoovis. Ühel päeval ütles Pepe Topile „Hei Topi, lähme rändama. Ma olen kuulnud, et kusagil mujal on ka elu ja parem.“ Topi vastas „Ma ei tea, Pepe. Kas tasub oma nina võõrastesse asjadesse toppida? Mäletad eelmisel aastal läks naabrirott Roti ilma vaatama ja rohkem pole me teda näinud.“ Pepe kuulas Topit ja ohkas „Jah, oleme parem kodus. Suvel näeb korraks päikest ja siis oleme rõõmsad.“ Topi noogutas ja kask hiirepoissi sibasid sabad rõngas vihmaveetoru poole.


Arvamuslugu – Rikkus ei seisne rahas

Me kipume hindama rikkust ainult materiaalsest vaatepunktist lähtudes ja meile tundub kui me ei oma raha mille eest asju osta, siis oleme me vaesed. Palju vähem tähelepanu on pööratud vaimsele ehk mittemateriaalsele rikkusele. Kahjuks vaimsust – elust taipamist, haritust ja empaatiat raha eest osta ei saa. Tõsi, raha eest saab käia kursustel, end arendada, osta raamatuid, käia kinos, nautida kunsti. Kuid, kas see ka reaalselt inimese sisemaalima rikkamaks muudab, sõltub väga palju konkreetsest isikust ja tema avatusest. Ehk siis rikkus, vaimne rikkus ei seisne rahas.

Dialoog – Raamat ja õun

Raamat luges ennast, kuid siis pöördus äkki õuna poole „Kuule õun, mis sa arvad kui sa oleks puu, kas sa oleks siis õnnelikum?“ „Kuule raamat,“ vastas õun veidi pahaselt „mis küsimus see selline on?“ „Kuidas see ei ole küsimus?“ mõmises raamat samal ajal lehte keerates „mina küll mõtlen vahest, kes ma oleks kui ma poleks raamat.“ „Oleks, poleks“ ühmas õun. „Pane ennast parem põlema.“

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar