Järjekordne Maalehe sarja raamat räägib sellest, kuidas ära tunda emotsionaalset vägivalda ja kuidas sellega toime tulla. Juba sissejuhatuses viitavad autorid nö saksa haigusele, mille sümptomid seisnevad pidevas hirmu tundmises vigade tegemise ees. Põlgusväärne on kiitmine ning pigem on kõvamees see, kes tabab esimesena teise vigu tegemast. Tsiteeritakse vana švaabi vanasõna "Mitte laita saada ongi juba kiitus". Kiitmine on kahtlane tegevus ning selle viljeleja on kas loll või pugeja. Üllatavalt tuttav tundub? Eks ole Eesti kultuuriruum tugevalt mõjutatud saksa kultuurist ja selle rahva tõeks pidamistest. Vastupidise näitena tuuakse USA kultuuri, kus pigem julgustatakse inimesi järjest uuesti proovima, katsetama ja kõike uut omandama ning jagatakse ohtralt kiitust. Ei oska ise hinnata USA kultuuri, sest lähem kokkupuude sellega puudub, kuid senine elu on näidanud, et igal juhul motiveerib tegutsema rohkem heatahtlik ja toetav suhtumine kui pidev alavääristamine ja vigadele näpuga näitamine. Raamatu autorid rõhutavad julgustamise positiivset mõju. Toon siinkohal ära leheküljel 106 esitatud väikese julgustamise kooli:
• Harjutage endale teadlikult sisse positiivne tagasiside.
• Ärge kritiseerige kedagi kolmandate isikute kuuldes (eriti tähele panna seda laste puhul).
• Kontrollige oma meeleolusid.
• Kritiseerige ainult asja, mitte inimest.
• Positiivne vaatenurk tugevdab eneseteadvust.
• Loobuge ego-mängudest.
• Vältige laimujutte ja paljastage nende levitajad.
Ja kõik algab iseendast, kiites ja julgustades ennast iga päev, oskad ka seda teistele jagada.
Lisaks on raamatus ära toodud põhilised tundeterroristide tüübid ja on antud retseptid, kuidas nende terrorispetsialistidega toime tulla. Samas oleme ka ise oma tunnete terroristid. Näitena tuuakse enesesisendused teemadel: Teised on targemad ja ilusamad kui mina!; olen midagi väärt vaid siis, kui teised mind armastavad!; pean oma elu kujundama selliseks, et olen kõigile meele järele!; Pean olema täiuslik- ja seda otsekohe!; Miski ei anna mu elule mõtet!; Kõik on nii igav!; Mul ei ole nagunii mingit võimalust oma elu mõjutada või on see võimalus minimaalne!. Sisekõne on võimas meie emotsioonide mõjutaja. Raamatu autorid annavad nõuandeid kuidas tulla toime sellise eneseterroriga. Ega autorid mingit uut jalgratast ei leiuta ja retsept on lihtne: armasta iseennast, usu endasse, väärtusta ennast jne. Ei midagi keerulist, vaid lihtne lugupidamine enda vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar