Sofi Oksaneni raamatutes on alati midagi depressiivselt köitvat.
Nii ka tema kõige uuemas romaanis Norma.
Romaan jutustab ühest üksildasest noorest naisest, kelle ema ootamatult
sureb, jättes maha saladused. Ühtepidi on need saladused seotud Norma juuste
pöörase kasvuga, kuid teisalt on ta ema sattunud peale beebikaubandusele. Nii
on ühes loos põimunud kaks salapärast liini – üks müstiline, teine kriminaalne.
Norma erakordne juustekasv on talle koormaks. Tema enda
juuksed reageerivad tema tunnetele. Lisaks saab ta teiste, võõraste juuste
kaudu informatsiooni nende kandja tunnete ja saatuse kohta. Norma ema on enne
surma tööl juuksurisalongis, kus paigaldatakse klientidele nn valejuukseid,
kuna nende endi juuksed on oma jõu kaotanud. Samas ei võida need kliendid peale
välise ilu mitte midagi, sest Norma näeb, et nendes võltsjuustes pole jõudu. Tegelikult
kannab seda elujõu teemat ka raamatus käsiteletud lastekaubanduse teema.
Viljatud naised/paarid otsivad vahendajate kaudu surrogaatemasid, et saada
järeltulijate abil tagasi oma elujõu ja rõõmu.
Norma juusteloole kui ka emaduse teemale lisab vürtsi müstiline
kõrvalliin Norma esivanema Eva salapärase saatuse näol. Eva lugu seob kokku nii
vohava juuksekasvu kui ka viljatuse teemad.
Suhteliselt raamatu keskel tuleb selgelt välja romaani tegelik mõte. Nimelt
lk 123 kui Norma ema jutustab oma kodutalus elanud naiste lugusid ja ka Norma
enda saatusest imelise juuksekasvu tõttu, viitab ta asjaolule, et hoolimata
sellest, et naised ohverdavad oma ilu, keha, saatused äride jaoks, siis kunagi ei saa nad
sellest ise kasu, vaid kasu lõikavad sellest ikkagi ainult mehed.
Kokkuvõttes saab öelda, et tegemist on ladusalt loetava, põneva
ja fantaasiarohke romaaniga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar